Riikka Tauriaineni teos koosneb kolmest parallelsest seisundilisest videost ("Water", "Traffic", "Autumn"), milles näeme autori nägu vähese taustaga ning kuuleme tema hingamist või intensiivset taustaheli.
Minategelane lihtsalt on olemas, kogeb ümbrust, kuulab, vaatab.
Niisugune jutustus, milles (ainus, mina-)tegelane ei osale, vaid ainult vaatab, vihjab unenäole. Samas võib tema silmade avatust mõista kui teravdatud tähelepanuseisundi, teadveloleku tähistajat.
Minategelane eristab end ülejäänud maailmast. Ta vastandab end maailmale seda kõrvalt vaadates, protsessides osalemata. Taustaruum, niipalju kui teda kogeme, kujutab väga erinevailmelist maailma.
Minategelane kõigub sellele reageerimise ja sõltumatuseseisundi vahel. Katkestused ajas on tõlgendatavad kui tähelepanu katkestused ja püüdlused saavutatud Mina-seisundisse naasta.

video installation, 5'58", 2006-2007