fotod

Teine Põhja-Ameerika uurimisreis: Minnesota 2004

Ajavahemikus juuni-november 2004 Minneapolises ja mujal USA-s tehtud ülesvõtted kajastavad eluolu, inimeste eneseväljenduse mitmeid vorme (naiivkunst, poliitika, reklaam, arhitektuur jne.) ning asetleidnud sündmusi.
2005 esitlesin Okupatsioonide Muuseumis fotosid slaidishow kujul, Ülemiste keskuses nii slaididena kui paberkandjal.
Fotosid täiendas Erki Kannuse poolt lindistatud teemakohane helitaust.
Näitus üritas hajutada eestlaste hulgas levinud eelarvamusi, nagu tähendaks Ameerika ainult Miki-hiirt ja hamburgeri, või nagu oleks ameeriklased eranditult paksud, lollid ja mühakad tegelased. Fotoseeria on niisiis ka vastuseks autori sõprade palvele: räägi neile seal, et me ei ole kõik puha napakad...
Loomulikult on piltidele jäänud palju meie mõistes ekstreemset ja eriskummalist; kontrast Eestiga seisneb aga ehk pigem selles, et erinevalt meist ei püüa ameeriklased oma iseäralikkust peita. Samuti ei varja nad oma vaateid ega eelistusi mistahes küsimuses. Tavaline on panna kodu ette või auto külge silt, millel oma arvamusest maailmale teada antakse.

Igale vaatenurgale leidub Ameerikas oma nish, oma seltskond ja subkultuur. Hipiliikumise uus põlvkond arendab öko-elulaadi; uusrikkad pesitsevad turvataraga ümbritsetud külades; urbanistid üritavad ellu äratada inimtühjaks jäänud linnakeskusi; usklikud päästavad hukkaläinud noorust; kuskil põranda all toimetavad satanistid...
Jagunemine vasak- ja parempoolseks kogukonnaks on viimasel aastakümnel eriliselt terav - eraldumine välistab juba kohati teineteisemõistmist. Käimasolev sõda Iraagis seab inimesed valiku ette: sa oled kas poolt või vastu. Eriti valus on näha juhtumeid, kus lõhenemine puudutab perekondi - lapsed-vanemad või õed-vennad eri leerides, vahel suhete katkestamiseni välja. "Liberaal" on sõimusõna, nagu ka "konservatiiv." Idaranniku elanik suhtub eelarvamusega preeria asukasse, ja vastupidi.

Kuidas erineb teistest osariikidest Minnesota? Kodukootud, maavillane, pikaldane, põhjamaiselt jahe. Palju skandinaavia juurtega inimesi. Luterlik töömoraal. Minnesota viisakas kõnepruugis võib "ei, mis sa nüüd" tähendada "jah, palun" ning kõrgeim kiitus kõlada kui "not too bad." Kui tänavad poleks nii sirged ja vahemaad nii pikad, võiks peaaegu kujutleda, et oled Eestis. Asjad on lihtsad, odavad ja toimivad; erilist stiili taga ei aeta. Kommentaar pingutatud elegantsi kohta: "See on niiii EURO!"
Lähimad naabrid on Wisconsin, Iowa ja Dakotad. Neisse suhtutakse umbes nagu... lätlastesse. Et meie oleme küll matsid - aga Iowa meestega võrreldes ikka kultuursed inimesed. Sest siin on ka tipptasemel kõrgtehnoloogia, eriti meditsiini alal; ning haridus on lausa omaette tööstusharu - nt ainuüksi töötajaid on Minnesota ülikoolil 20 000.

Minnesotast on pärit:
Suhtlusstiil nimega Minnesota Nice - omavahel räägitakse kenasti, pikalt ja põhjalikult, päritakse sugulaste tervise järele, heietatakse maast ja ilmast.
Supermarket - karmid talved tekitasid vajaduse kaubanduskeskuste järele, kus katuse alt väljuma ei pea. Siin asub maailma esimene strip mall, ning USA suurim megamarket Mall of America.
Skyway - samal põhjusel on kesklinna majad ühendatud koridoride süsteemiga.
Public Radio - kuulajate annetustest elatuv (superhea) avalik-õiguslik raadiojaam. Levinud siit ka teistesse osariikidesse.
Spam - mitte rämpspost, vaid turisti einet meenutav lihakonserv.
Kirjanik: Francis Scott Fitzgerald.
Lendur: Charles Lindbergh.
Koomiks: Peanuts, ehk Charlie Brown ja tema sõbrad.
Staarid: Bob Dylan, Richard Dean Anderson ning popartist endise nimega Prince.
Film: Grumpy Old Men, ehk Vanad Torisejad - ehe kohalik olukirjeldus. Esitleb arhetüüpset anekdooditegelast Geyser, ehk Norwegian Bachelor - norra vanapoiss, vintske sell.
Kui minnesotalane millegi üle nuriseb, siis on see ilm. Ja filosofeerib (mõnusa irooniaga), miks ja kuidas talle taevaisa poolt ikkagi nii niru elukoht anti.
Vähemalt üks asi, mis Eestis on parem...

Inimestest, kelle juures olin
Töötasin seekord talus, kus spetsialiseeruti mahetoodete kasvatamisele. Põlluharimine ei olnud siin lihtsalt elatumisvahendiks, vaid missiooni küsimus. Farmer Greg unistas juba nooruses, filosoofiatudengina, oma maalapist. Töötas siis aastaid ja kogus raha, kuni suutis talu osta. Gregi talu on osake mõttekaaslaste võrgustikust, mis hõlmab õppemajandeid, turismitalusid, kooperatiivipoode, restorane, poliitilisi organisatsioone, muusikuid, filmitegijaid; muuhulgas ka meie sealsed sugulased, kes küll eesti keelt ei kõnele. Nende eesmärgiks - võiks öelda - on tasakaalustatud elulaadi otsingud. Nad on vastu ületarbimisele, röövmajandusele, reostamisele ja sõjale.
Neid ei ole väga palju. Uue inimesega kohtudes selgus tihti, et meil on ühiseid tuttavaid - seda miljonilinnas. Ent nende olemasolu on lootustandev.
Erinevalt hipidest 60ndatel pole enam nii tähtsad kanep ja rock´n´roll; pigem praktiline tegevus. Endised hipid meenutavad, et ka neil oli omal ajal potipõllundus - kanepi kõrval alustati katsetusi suvekõrvitsaga: "kõrvitsasupp, kõrvitsapannkoogid, kõrvitsaomlett ja nii edasi - kogu menüü."

Rändamas
sai käidud autoga, idarannikule ja tagasi. Meie otseseks ülesandeks oli Rhode Islandil elavate sugulaste pulmapeo ettevalmistus ja filmimine. Teele jäid Wisconsin, Iowa, Illinois, Indiana, Ohio, Pennsylvania, New York, Rhode Island, Connecticut ja Massachusetts. Paljud neist muljetest jäävad seekordselt näituselt välja - tundmatud liblikad, Niagara kosk, hülgekari Cape Codi rannas, Allegheny mäed. Neid on kõige parem näha oma silmaga, sest fotoaparaadi võimetel on piirid.

Müüdid Ameerikast: mida uskuda?
1.Ameerikas ei saa hakkama autota.
On inimesi, kes saavad - kuid läbi raskuste. Kui sul pole juhilube, on keeruline tööd leida ja tööl käia. Ühistransport ei vii igale poole. Kaugused on suured - Minneapolise/St.Paul´i kaksiklinn 3 miljoni inimesega venitub Saaremaa-suurusele alale. Jalgrattaga saab liikuda, ent talvel seda ei teeks.
2. Ameeriklased ostavad kõike poest.
New Yorgis ehk küll, aga Minnesotas - no ei. Suvel pannakse ikka kurki purki. Fanaatikud ka muud - peeti, pipraid jne. See-eest kõrvitsa marineerimine on tundmatu ja metsaseeni teatakse vähe. Aga tean tüdrukut, kes kasvatab linnas kolme kana.
3. Ameeriklase sõbralikkus on pealiskaudne.
Jällegi pigem New Yorgi nähtus. Ent - oma privaatsust hindab ameeriklane tõesti kõrgelt. Tal on aeg sinu jaoks ja aeg enese jaoks. Ta ei ole 24h ööpäevas kättesaadav.
4. Valitseb üldine heaolu.
Tegelikult pole 15% inimestest isegi ravikindlustust; iga kaheksas elab allpool vaesuspiiri; keskmise inimese krediitkaardivõlg on 8000 dollarit, äraelamiseks peetakse mitut töökohta.
Kohaliku ajalehe Star Tribune rubriigist "targu talita" silma jäänud soovitusi: kuidas kasutada tühje jogurtitopse, kuidas teha pudelist linnusöögimaja. Populaarseks on muutunud säästmist õpetavad koduajakirjad.
5. Ameerika - kõigi võimaluste maa.
Minneapolisse emigreerunud sakslanna, kinnisvaraagent, kinnitab: Saksamaal poleks tal iial olnud sellist karjääri, oma maja, autot jne - sest Saksamaal pead olema "klubiliige," siin aga ollakse avatumad. Samuti tundub, et inimestes on juba lapsest peale arendatud eneseusku ja koostöövõimet - omadusi, mis tihti teevad võimatu võimalikuks. Last but not least: fotograafi jaoks on Ameerika tõeline aarete saar.

Aitäh kõigile, kes selle pildirea ettevalmistamisel kaasa aitasid, rolli mängisid jne:
Helid lindistas Erki Kannus
Musitseerisid: lõkke ääres, Michiganis - Kathy Moser, Dave ja Doctor; Chicago metroos - tundmatu laulja.
Lugu rabarbripirukast jutustas onu Everett Fenske.
Kisakoori ergutasid: George W. Bush, John Kerry, Luis Palau, Marlin Pratt.
Fotosid aitasid ette valmistada Eve Kiiler ja Reimo Võsa-Tangsoo.

Merle Kannus

Aasta varem, 2003, samas paigas tehtud fotokollaazhe vaata siin: >>>