Fotoseeria on jäädvustatud 2002. aasta
Palamuse maakunstifestivalil “Maaparandus”, mil me esmakordselt
maarasedaina rahva hulka ilmusime, et oma intiimset muret maailma tuleviku
pärast avalikult näidata.
Naised publiku hulgast heldisid ja olid valmis jagama meiega omi rasedusmuljeid,
võrdlema, et last eneses kandes ongi selline tunne, mida me visuaalselt
väljendasime. Nagu kannaks eneses tükikest kosmost. Ise olime
silmas pidanud eeskätt inimese ja maakera tihedat suhet –
kuna inimene ei suuda elada ilma maakerata, peaks ta suhtuma meie elukeskkonda
sama hoolsalt ja armastavalt kui oma lastesse.
Kaasaja inimesed on harjunud pidama maailma suureks ja häirimatuks
elutuks kamakaks. Meie püüame meelde tuletada, et inimene
kui maa laps ja samas ka parasiit on ometigi võimeline maal välja
kujunenud looduslikku tasakaalu niivõrd nurjama, et see nii talle
endale kui maailmale ohtlikuks võib saada. On aeg mõelda
oma tegude võimalike tagajärgede üle. On aeg taasluua
Maaga hoolivad perekondlikud sidemed, tuua tähelepanu keskmesse
võimalus olukorra halvenemisele piir panna. On aeg hoida Maad
nagu oma last ja armastusega seada tema vajadused endi omadest kõrgemale
kohale.
Performanssi oleme hiljem esitanud ka Stockholm Art Faire raames 2004
veebruaris, Rohelise Kogukonna korraldatud rahumiitingul Toompeal 20.
märtsil ning Varssavis linnaruumis ning Zacheta galeriis näituse
"Boys and Girls" lõpuseminaril 3.aprillil 2004. Veel
on meid maakerakõhtseteks kostümeerunuina võidud
näha Prügihundi kampaania raames Tallinna Selverites ning
mujalgi.
PUHAS RÕÕM / SHEER JOY
Puhas Rõõm on kurja ja tolerantsivaba maailma vastu.
Puhas Rõõm on mammonakummardamise ja looduslike ressursside
hävitamise vastu.
Puhas Rõõm on sõdade ja valu vastu.
Puhas Rõõm on jätkusuutlike väärtushinnangute
poolt.
Puhas Rõõm on hoolimise ja ergutava naeru poolt.
Puhas Rõõm on elu poolt. |