Eelmise nädalal graafikaarvutitest kirjutades sattus kommeteerijal üks märkus veidi valesse kohta, mistõttu lugejatele võis jääda mulje, nagu kuuluks Mac'i ostmisel skanner standardvarustusse. Märkus käis tegelikult SCSI-liidese kohta, nii et tänast hinnapakkumist maksab uurida ka Mac'i-sõbral.
Teine võimalus oma apsu parandada oleks öelda, et eks skanner olegi saanud graafikaarvuti loomulikuks kaaslaseks, ja seda kindlasti tänu odavamate skannerite tõesti soodsatele hindadele. Ja siit saavad alguse ka probleemid skanneritega. Nimelt lööb pisike kujundusfirma mõned numbrid kokku ja leiab, et oleks mõtet loobuda reprokeskuse teenete kasutamisest ja osta endale skanner. Või, mis veel hullem, otsustab grupp entusiaste osta endale lauaskanneri ja asutada oma reprokeskuse.
Mis siis on reprokeskus? See on firma, mis teenindab oma kliente - peamiselt disaini- ja reklaamifirmad ning trükikojad - skaneerides nende soovi kohaselt kõrgekvaliteediliselt arvutisse pilte ja lastes nende tehtud kujundused - mis võivad seejuures sisaldada skaneeritud pilte - värvilahutustena filmile, mis seejärel saadetakse trükikotta, kus nende pealt trükitakse teie soovitud kaunis trükis. Eelmine lause on küll veidi pikk ja liigendatud, aga paistab pealtnäha siiski üsna lihtne olevat, nii et miks ei võiks meiegi teha endale reprot? Vastus on muideks ka lihtne ja sisaldub nimetatud lauses - nimelt peab saadud värvilahutus olema hea, ja mitte lihtsalt hea, vaid nimelt hästi trükkuv.
Juhtumisi on aga nii, et kõigis minule teada olevates reprolahendustes toimub värvilahutus, ehk skaneerimisel saadavast RGB-mudelist (ehk kolmeks komponendiks - punane, roheline, sinine - lahutatud värvilisest valgusest) CMYK-mudelisse (ehk neljaks valgust neelavaks komponendiks - sinine, punane, kollane, must) üleviimine koos skaneerimisega. Ja juhtumisi on ka nii, et seda protseduuri suudavad hästi (loe: vähemalt rahuldavalt) teha ainult väga kallid skannerid või tavalise skanneri puhul vaid väga üksikud õppinud entusiastid. Mis puutub skanneritesse, siis tõstab enamik arvutisõpru koheselt häält ja teatab, et nende arvutid on väääga-võimsad ja -kiired ning peaksid iga tööga hakkama saama. Paraku on aga selleks vaja ka mõnda olulist valemit ehk know-how'd, ja kalleid skannereid tootvad firmad ei ole kuidagi nõus seda odava raha eest välja jagama.
Kui me lisame värvilahutusele ka skaneerimistiheduse, töökindluse ja jõudluse, siis jõuame järelduseni, et on olemas kaht sorti skannereid - need, mis maksavad miljoni, ja teised. Teiste hulka kuuluvateks loen ma, vahest veidi ebaõiglaselt, ka Linotype-Hell'i Topaz'i ja Agfa SelectScan'i, mis maksavad tavalistest tasaskanneritest märgatavalt enam ning kallitest trummelskanneritest jälle märgatavalt vähem ja annavad ka arvestatavalt head tulemust. Tehnika areneb iga aastaga, ja vahest mõne aasta pärast tasub seisukohta muuta - täna on Eestis aga minu jaoks vaid kaks tõelist skannerit, mõlemad firmalt Crosfield, ja mõlemad asuvad repros nimega Prisma Print, mis muideks oli Eestis esimene sellel alal.
Kas siis ongi üldse mõtet osta endale värviskannerit? On ikka, ja seda vaatamata kõigele ülaltoodule. Kõigepealt on kindlasti hulk kontorirakendusi, muuhulgas multimeedia- ja muidu-presentatsioonid, firmasisene infoliikumine, andmebaasid, aga ka kujundusfirmade jaoks kindlasti tarvilikud "kukepildid" ehk prooviskaneeringud kujunduse algse maketi jaoks ning erinevad kunstilise tagamõttega lahendused - armsad kujundusfirmad (järgneb poliitiline seisukohavõtt): skaneerides sisse pihutäie riisi või oma särgivaruka saate te palju etema tausta kui mistahes CorelDraw teile pakkuda suudab.
Eelmises skanneri-kommentaaris (paluks viide, kui keegi suudab kuupäeva meenutada) sai toodud loetelu omadustest, mida maksaks skannerit ostes uurida. Toome selle siinjuures veelkord ära mõne lausega.
Hea skanner näeb värve õigesti. Parimaks kontrolliks on seejuures keskmine isetehtud värvifoto - nägu ei tohi liiga punaseks minna. Hea skanner näeb ka tumedaid värve. Must ülikond ei tohi olla ühtlane must plekk, olgu ka voldid-kortsud näha. Hea skanner on kiire. Paarikümne-megabaidise pildi skaneerimise ei tohi anda teile põhjust kohvi jooma minna. Hea skanner on rohkem kui 24-bitine ja temaga kaasatulev tarkvara teeb vajalikud värvi- ja heleduskorrektsioonid selles avaramas värviruumis, ja annab teile enam-vähem korras pildi.