Kuna selle teemaga pole suure ühiskondliku surve puudumise tõttu olnud põhjust pikemalt edasi tegelda, siis ei ole ka siia lehele panna suurt muud midagi kui algne üleskutse, mis ilmus kohe peale OKFest'i.

Tarkvaraostjad, ühinege!
Peeter Marvet / Äripäev, 14.07.1996

Sellel nädalavahetusel toimunud arvutifirmade kokkusaamine ehk OKFest oli kindlasti üritus, kus multimeediat füüsiliselt kohal ei olnud – erinevalt kahe nädala pärast toimuvast BBSummerist, kuhu kogunev seltskond ka nädalavahetusel ja öösiti suurima heameelega arvutit ekspluateerib.

Tegelikult pole mul kavas kahte ettevõtmist pikemalt võrrelda, vaid kasutada head juhust ja käia välja üks nädalavahetusel tekkinud idee, mis tegelikult väga hästi haakub tänase hinnapakkumisega. Multimeedia pole pelgalt raud, vaid suuresti ka soft, mis seda rauda kasutab, ja mis keskmises kontoriarvutiga võrreldes rauda märksa lähedamalt kipub katsuma – ja see tähendab loomulikult kasutaja seisukohalt probleeme.

Kuulates tarkvarapiraatluse ohjeldamiseks loodud BSA-Eesti sõnavõttu tuli mul ühel hetkel pähe, et meil on hulgaliselt organisatsioone, kes kõik tegelevad arvutifirmade huvide kaitsmisega – olgu need siis raua- ja softitootjad või lihtsalt müüjad. Mis saab aga armsast arvutikasutajast – kes hoiatab teda võimaluse eest pügada saada, kes rõhub tarkvarafirmade südametunnistusele nii, et pakutav tehniline tugi tõesti toimiks ja oleks väärt seda raha, mis me müüjale oleme maksnud?

BSA võitleb piraatlusega ja hoolitseb selle eest, et tarkvaratootjad oma raha kätte saaksid – kasutaja aga küsib, miks peaks tema aru saama ingliskeelsest kirjast kleepsul, mis teatab, et selle ümbriku avamisega nõustud sa samuti ingliskeelse lepingu tingimustega? Kui ma ostan poest seepi või siidrit, on kellegi nobedad käed neile juba peale kleepinud eestikeelsed tarbimisõpetused, kus on kirjas, et seep on mõeldud välispidiseks kasutamiseks ja siider seespidiseks.

Kui ma ostan arvutitarkvara, ei loe ma kusagilt välja, et ma ostsin selle "nii nagu on" ja peale selle, et defektne ketas ümber vahetatakse, mul suurt muid õigusi ei ole. Üks vaimukamaid sellekohaseid formuleeringuid on kindlasti FrontDoor’i nimelise postiprogrammi litsentsis, kust kasutaja saab teada, et kuna ta antud programmi on tasuta saanud, siis juhul, kui programm peaks katki minema, jäävad kasutajale mõlemad pooled (if you breake it, you own both parts). Ah jah, ühe uuema versiooni puhul sõnastus muutus – nüüd jäävad programmi katkimineku puhul kasutajale kõik tekkinud osad (all parts).

Mida aga teha, kui hulk raha maksnud programm katki läheb või kui kasutaja lihtsalt abi vajab? Kas programmi müüja või maaletooja suudab kõigile kasutaja küsimustele vastata kuidagi teisiti, kui et "ega mina ei ole seda programmi kirjutanud"? Kas tarkvaramüüja, kellelt te olete oma varustuse ostnud, teatab teile saabunud veaparandustest või tuleb neid talt välja lunida? Ja kas teil üldse oli mõtet niivõrd vigast programmi osta?

See kõik tõi mind mõtteni, et tuleks asutada tarkvaraostjate selts. Mujal on loomulik, et on olemas user group’id ehk kasutajate organisatsioonid tootjate kaupa, kes valdavad informatsiooni vastavate toodete kohta nimelt kasutaja seisukohalt. Pole oluline, kas viimases versioonis on lisandunud need või teised omadused, kui programm ise on kehv kasutada. Võttes baasiks kõik tarkvaraostjad võib kasutajale orienteeritud küsimuste ringi võtta ka selle, millist konkureerivatest programmidest tasuks osta?

Kuidagi tuleks ostjale kättesaadavaks teha informatsioon, et näiteks Corel 6.0 build-numbriga alla 169 (selle numbri saab muide reeglina teada alles pärast ostmist ja installerimist), võib olla teie firmale ohtlik kasutada näiteks juhul, kui teil peaks olema vaja midagi ette plaanitud tööajaga valmis saada. Tõenäosus, et miski ei toimi nii nagu peaks, on veel liiga suur. Või näiteks Microsoft’i universaalne kontoriprogramm Works – keegi peaks kasutajale selgitama, et suur hulk arvutit tundvaid inimesi ronivad krõbinal seina mööda üles kuuldes, et te toote oma teksti või tabelid neile Works’i kujul.

Niisiis, mõte on välja käidud. Ärgu keegi ainult arvaku, et ma tahan BSA’le paha – jälgides arvutifirmade suhtumist pean tunnistama, et BSA’l seisab omal alal veel väga suur töö ees, ja nimelt sellele mõeldes pakungi ma välja nimelt tarkvaraOSTJATE ja mitte lihtsalt -kasutajate seltsi.