 R2-võrgutaja 20.01.1997 kell 15.02
Moto: TANSTAAFL ehk There Ain't Such Thing As A Free
Lunch ehk Põle Olemas Siukest Asja Nigu Tasuta Lõuna
(POSANTL???)
20.01 saade: Mis on juhtund aasta alguses, Vinge
Wärk ja veel palju muud...
... on tänase võrgutaja peateemaks, ja Avo “Afka” Raup
ning Peeter
“Pets” Marvet on jälle stuudios
raadiokuulajate aega veetmas.
VINGE WÄRK
Alustaks aga Vinge
Wärgiga, sest see on nimelt tänasest alguse saav
üritus. WWW-Wärk on
kõigile kindlasti tuntud, nüüd on selle all ka
hindamistabel, kus zürii ja külastajad saavad oma
hinnangu anda.
Ja siia juurde kommenteeriks veel ühte asja, mis
Vinge-projekti käigus mulle silma jäi. Nimelt on
äärmiselt lihtne tekitada endale Java-jututuba,
Parachat asja nimeks. Server maksaks 9500$, aga oma
kodulehele pistetava koodijuppi, mis jututoa tekitab,
saab päris tasuta. Iseenesest on ju jututuba sotsiaalne
nähtus, ja seda lihtsalt kooditükiga ei tee — aga
samas, kui teil on ühel päeval vaja seitse kasutajat chattima
panna (ülemus tuleb ja ütleb: olgu kohe olla, meil on
VAJA!) ja te ei viitsi softi hankida ja installida, on
selline suvalise browseri aknas käiv chat
igati mõnus lahendus, mille käivitamine võtab aega nii
alla minuti, kui klikid allpool olevale lingile. Ainult
palun, ärge hakake sellega veel jututubasid korraldama!
MUUD TEEMAD
Tegelikult jääb osa nendest teemadest, mis siin
loetletud saavad, kahjuks ajanappusel saatest välja, aga
nii on vähemalt üks koht kus see inf ja viidad kirjas
on.
Ja veidi vähemtehnilist
… on arvatavasti viimane kontorimammut, mida me
näeme. Office läheb iga korraga aina võimsamaks,
keerulisemaks ja suuremaks, ning samas üha kaugemale
sellest, mida tavakasutaja tahta oskab. Mina näiteks
kasutan Word'i ainult kahel põhjusel - ta jagab teataval
määral eestikeelset õigekirja, ning oskab öelda minu
jutu pikkust tähemärkides. Muidu oleks Windows'iga tasuta
kaasa tulev WordPad igati sama hea lahendus. Ja samasorti
lahendusi võiks leida ka Excel'i, Access'i ja
PowerPoint'i jaoks. Lisaks, hetkel kirjutan ma oma juttu
WinFly'ks ristitud masinal ehk Olivetti notebook'il -
mind huvitaks järelikult see, et tekstiredaktor kõikide
vilede ja kellade asemel suudaks lihtsalt mitte piinata
masina voolutarvet, sest klaviatuuril toksitava vastuvõtmiseks
jaoks pole ju Pentium-protsessori täisvõimsust vaja.
Pisikese vahemärkusena tahaks siinkohal küll mainida,
et minu sisetunde kohaselt pole Olivetti-arvutile paremat
voolusäästjat kui Excel '95 - miks see nii on, ei oska veel
kommenteerida.
Aga mis siis saab kontoritarkvarast? Üheks
lahenduseks pakutakse Java-keeles kirjutatud suht
lihtsatest komponentidest koosnevaid rakendusi, mis
Java-interpretaatorite leviku tõttu ei sõltuks sellest,
mis sorti arvuti peal te neid pruugite. Teooria on kõva,
aga kas me jõuame sellele ka praktikas järgi? Esimene
suurem Java-rakendus, mille beeta-eelset versiooni saab
proovida, on CorelOffice for Java (COJ).
 Esmamulje sellest
on aga korraga lubav ja masendav. Asi on ju iseenesest
põnev, pärast 2,5-megase zip-faili lahtipakkimist ja
ühe html-faili avamist tekib meie Netscape'i- või Explorer'i-aknasse
uus kasutajakeskkond, kus on oma üldised eelistused,
dokumendid, rakendused - ja nurgas prügikast. Seejuures
on rakendustest võimalik proovida WordPerfect'it,
Quattro't ja infotööriista, ehk ühendatud kalender-märkmik-telefoniraamat-
postiprogrammi. Juuresoleval pildil on näha
Java-WordPerfect (kliki, tuleb suurem pilt kah), mis
WordPad'ile küll funktsioonidelt tiba alla jääb, aga
muidu igati olemas on.
Jättes kõrvale teadusliku väärtuse võiks asja
praeguses arenguetapis küll võrrelda Inteli
objekt-orienteeritud 432-protsessoriga,
mida Byte peab mikroprotsessori-ajaloo suurimaks
läbikukkumiseks. Algne 2,5 MB pakkub lahti 1200-ks
failiks kogusuurusega 5,5 MB, kuna aga kõik failid on tibatillukesed
siis minu 1-gigasel FAT-failisüsteemiga kettal võtab
see krempel ruumi 55 megabaiti! Põhi-süsteem käivitub
kohalikult kettalt paarikümne sekundiga, WordPad'iga
võrreldav WordPerfect umbes poole minutiga (Pentium
90MHz, 32M RAM, Win95SR2, Netscape 3.01). Lisaks, rea
teksti selektimine võtab umbes 4 sekundit… Ei saa
nagu veel öelda, et asi oleks nigu vastupandamatult nobe
ja portatiivne…
Loomulikult on see vaid pre-beeta, aga ta tekitab
siiski mõningaid mõtteid tuleviku osas. Ma loodan
järgmisel nädalal teha ka mõningaid serveri-teste, aga
kui need 1200 faili kavatsevad rakendust leida, siis pean
ma juba oma 10 kasutajaga võrgu jaoks sellise rakenduse
puhul mõtlema tõsise Compaq'i ProLiant-serveri peale,
mis seejuures oleks võimalust mööda testivõitja (ja mitte
kohaliku kantoni iludusvõistluste osas). Ma olen nimelt
pannud tähele, et vähemalt Mac-arvutite poole pealt
vaadates kipub WinNT andma kehvi tulemusi nimelt siis,
kui on vaja ragistada ringi hulga naeruväärselt
pisikeste failidega… Ja loomulikult annab
Java-interpretaatoreid arendada. Juba Netscape 4.0 beeta
all tundub COJ veidi lõbusamalt käima minevat, ja eelmisest
nädalast on Corel ja Netscape ka ametlikult suure
sõpruse välja kuulutanud ja lubanud teineteise tooteid
ostma hakata.
… oli tegelikult detsembri
Byte'i cover story. Neil on seal selle teem
all aga liiga palju häid lugusid, et neid siinkohal
mitte soovitada. Allpool leiab täpsemad
lugemis-soovitused, räägiks siinkohal veidi 8
arvuti-prominendi vastustest järgmise kümne aasta kohta
käivatele küsimustele. Prominendid on sellised nagu
näiteks Marc Andreessen (Netscape Comunications Corp.), Andrew
S Grove (Intel), Federico Faggin (Synaptics, kunagine
Intel'i insener kes pani transistorite tasemel paika
maailma esimese mikroprotsessori ehk Intel 4004)…
Nende arvamused mikroprotsessori olulisusest kõiguvad vahemikus
Grove'i arvamusest "ma võrdleksid mikroprotsessori
leiutamist keele, mitte ratta leiutamisega" kuni
Digital'i Dan Dobberpuhl'i seisukohani, et olulised
leiutised olid hoopis salvestatud programme kasutav
digitaalarvuti, transistor ja mintegraalskeem -
"esimesed mikroprotsessorid olid nende baas-leiutiste
evolutsiooni tulemus".
Millised seisukohad aga kipuvad kokku langema? 5 aasta
pärast võiks personaalarvuti olla 8-10 korda tänasest
kiirem (Faggin: 4 korda, W.J.Sanders / AMD: 300-700MHz),
4-8 korda enam mälu ja kõvaketast, varustatud õhukese
monitoriga, saada hakkama kõnest arusaamisega, suuta hiire
asemel jälgida kasutaja silmade liikumist, tulla toime
kõrgetasemelise 3D-grafika ja videokonverentsiga. 10
aasta peale ei julge keegi eriti detailseks minna,
näiteks Doug Engelbart pakub välja mõtte kirurgilisel
teel siirdatavatest arvutitest.
Kas arvuti jääb üld-võimalustega PC-ks või muutub
pigem spetsiaalrakenduste jaoks mõeldud seadmeks?
Arvamused lähevad veidi lahku, aga üldiselt tundub
olema kalduvus pidada laia kasutusega PC'd veel ka 5
aasta pärast üsna kindlaks liidriks. Internet? Ühine
arvamus tundub minu tõlgenduses olema, et 5 aasta
pärast suhtume me sellesse nagu kanalisatsiooni ja
keskküttesse (sellega on probleeme agulites ja
arengumaades, aga Punane Rist, UNICEF, missid ja rikkad
rocki-staarid tegelevad asjaga).
Kuidas läheb Moore'i Seadusel (iga 18 kuuga
mikroprotsessorite transistoride hulk ja
rehkendusvõimsus kahekordistuvad)? 10-15 aastat oleks nagu
kindel, optimistlikumad peavad ka 25-30 aastat
võimalikuks. 10-15 aastat peetakse ka praegu
mikroskeemide valmistamiseks kasutatavale tehnoloogiale
jäänud elueaks, siis hakkab asi minema
nanotehnoloogiate peale ja me hakkame tasapisi molekulide
elu korraldama. Ja kas on arvata, et mikroskeeme võiks
olla mõtekas toota hoopis kosmoses kaaluta olekus? Ei, on
kõige üksmeelsem seisukoht.
… on teema, mille kohta käivale küsimusele ka
eelmainitud tegelased vastust püüdsid anda. Üldiselt
oldi seisukohal, et viie aasta pärast on märkimisväärses
osas elutubadest kesksel kohal PC, mis näitab pilti ja kamandab
kogu ülejäänud tehnikat.
Entertainment 97 PC on Microsoft'i poolt välja
käidud spetsifikatsioon, kus pannakse tegelikult paika
PC ehk personaalarvuti tee pere-arvutiks, mida saab
rahulikult diivani pealt distants-klaviatuuriga juhtida.
Alljärgnevalt viited minu nädalakommentaarile ja
lugudele maailma pressis.
Mis juhtub arvutitega lähema viie aasta jooksul?
Tilu-lilu multimeedia on juba täna üsna laialt levinud,
tulemas on aga 3D-kasutajakeskkonnad üha keerulisemaks
muutuvates andmesüsteemides orienteerumiseks, videokonverentsisüsteemide
pruukimine kollektiivse IQ tekitamiseks, firmasiseste
telefonivõrkude asendamine arvuti-telefooniaga…
Well, kõik see tähendab seda, et arvuti peab
senisest rohkem hakkama läbi pöörama infot, mida
võiks nimetada multimeediaks. Ja multimeedia-info töötlemise
puhul on üks oluline asi, mis eristab seda meie
senistest rakendustest - tehted on väga lihtsad
(liidab-lahutab, korrutab-jagab täisarve, ei miskeid
siinuseid jms ujukomatehted), aga neid tuleb alati
korraga teostada suurtele andmehulkadele. Seega, meil on
olemas kindel vajadus tulevikus, konkreetne probleem mida
lahendada, ja loomulikult soov, et asi senitehtuga kokku
sobiks.
Intel tegi sellepeale P55C, multimeedia-käskudega
laiendatud ehk MMX-käsustikuga Pentiumi, mida on saada
166 ja 200MHz taktsagedusele. Tulemas on aga loomulikult
ka Cyrix'i nägemus asjast, ning AMD on litsentseerinud
Intel'ilt MMX'i. Arvatavasti jääb aga P55C kodu-protsessoriks,
sest tõsiselt töiseks kasutuseks plaanitakse ikkagi Pentium
Pro'd, ja aasta lõpupoole ongi oodata MMX-käsustikuga
Pro'd, koodnimega Klamath (AMD K6 peaks nimelt selle
konkurendiks saama), ning veidi hiljem notebook'ide jaoks
mõeldud ning jällegi MMX-võimelist Pro'd, koodnimeks
Deschutes.
Loomulikult saavad laiendatud käsustikust tulu ikkagi
vaid need programmid, mis neid käske ka pruukida
oskavad, ja see tähendabki hetkel põhiliselt mänge ja
muid kodukasutuse-programme. Vaid üksikud programmid,
nagu Adobe PhotShop ja PhotoDeluxe, suutsid MMX'i
kasutada - ja andsid seejuures märgatavalt häid
tulemusi. PC Magazine'i testide kohaselt annab aga P55C
tavalise 200MHz-Pentiumiga võrreldes 20% enam kiirust ka tavalist
kontori-softi pruukides, seda põhiliselt tänu suuremale
L1-vahemälule.
 … ehk MRTA (ei, me tõesti
ei räägi 2pac Amaru Shakur'ist) jõudis maailma
tähelepanu keskpunkti selle tõttu, et võttis 19.
detsembril Peruus pantvangi n-sada inimest, kes olid
tulnud Jaapani suursaadiku juurde jõulupidu pidama
(kohalik president, Fujimori, on muideks jaapanlane).
Üldiselt on nende soov saada vabaks vangis viibivad
võitluskaaslased, aga sinna juurde kulub igati ära
sellise vähedemokraatliku maa vangalsüsteemi viletsuste
kirumine ja muu rahvusvaheline lobby-töö selgitamaks,
kuidas marjonettvalitsus ainult imperialistide otsesel
abil on senini püsti püsinud.
Üldiselt teevad nii Jaapan kui Peruu kõik selleks,
et Tupac Amaru ei saaks ajakirjandusega kohtuda ja oma
laiemaid soove avalikustada. Peruu revolutsionääridega
vestelnud ajakirjanikud saadetakse kas kiiremas korras oma
imperialistlikule kodumaale tagasi, või antakse hoopis
võimalus tutvuda lähemalt kohaliku vanglasüsteemiga.
 On aga koht, kust Peruu
kommunistide koht üht koma teist leida on, ja see on
loomulikult internet, sest seal midagi ära keelata oleks
üsna raske. Alustuseks võiks lugeda Lonely Planet'i
pealt neutraalset
matkainfot Peruu kohta, ja siis otsida MRTA'd terrori-rühmituste
klassifikatsioonist.
Ausalt öeldes tuli mul Peruu partisane otsides meelde
ka Tšetšeeni-sõda, ja ma vaatasin natuke
maailmas ringi tšetšeeni-teemalisi
kodulehekülgi otsides.
CIA kodulehekülg, mis tuksi
keeratud
... ja ega CIA ju enam ainus ole, see asi on nagu
kombeks saanud.
ja mõned uudised sellest teemast
ja ega CIA ainus pole...
© 1996, 97 Peeter
Marvet / Goodwin
Kõik mainitud kaubamärgid kuuluvad vastavatele
omanikele.
|
