[ MÕTTED ]
[ Ajaviite- tehnika ]
[ Helitöötlus ]
|
What HiFi räägib
(lihtsalt mõned näited)
- ... Tight, agile controlled and extremely
natural ...
- ... fun-sized speakers that create a big
soundstage, but could have more sparkle ...
- ... but they are capable of spacious presence
virtually unrivalled at the price ...
- ... strong bass but lacking substance in the
midrange and top end ...
- ... sound great with sufficient bass and a
smooth, detailed treble ...
- ... they may lack the depth and scale ... but
are both comely and musical ...
- ... big sound that’s detailed, controlled
and hugely involving ...
Ma saan küll aru, et need on kontekstist
väljarebitud kommentaarid ning tagatipuks kahjuks
inglise keeles, kuid tegu on lõigetega, mida on natuke
raske korralikult tõlkida, kuna ma ei ole kursis sellise
emotsionaalse eestikeelse sõnavaragagi. Paari olulist
sõna tahaks aga natuke lahti seletada:
- soundstage - eestikeelset vastet ei tea.
Selle sõnaga kirjeldatakse seda, et kui istute,
kuulate muusikat, panete silmad kinni ja kujutate
ette, et teie ees on lava, siis kui suur see
"lava" teie ees tundub? Halvim äärmus
on, kui tekib tunne, et kõik muusikud on
valjuhääldajate vahele kobarasse sunnitud ja
siis seal teineteist õlgupidi nügides üritavad
kuidagi mängida. Parim äärmus on, kui ta on
hästi avar. Kui tekib juba mulje lavast mis on
oluliselt suurem kui tuba milles te muusikat
kuulate ja nagu avaneks kõlarite taha, kaugele,
kaugele. Kui kuulate orelimuusikat ja silmad
kinni tundub teile, nagu oleksite te suures
kirikus, kõigi kiriku juurde kuuluva suure
kajava koja kõlaga, siis on tase. Kui
moodsas elektroonilises muusikas saavutatakse
effektimasinatega mulje, nagu avaneks teie
kõlarite vahelt vaade väljakule, suurele
väljakule, kus siis mingit tegelased laulavad,
on tase. See on muide võimalik ja täiesti
saavutatav.
- controlled - kontrolli all... Kujutage
ette, et lööte puumajas jalaga mürtsti vastu
põrandat. Klaasid hakkavad klirisema, põrand
kääksatab, mingi lauajupp kusagil pläriseb
hetke. Sellisel juhul võib öelda, et teie toas
tekkinud heli polnud teie jala kontrolli all,
kuna pärast jala maandumist oleks pidanud
tegelikult peaaegu kohe kõik vakka jääma.
Võimendi (jalg) ja valjuhääldaja (põrand)
koostöös toimub midagi sarnast. Basstrummi
löök võib ideaaljuhul kõlada tõesti kui
konkreetne löök mida kõrv kuuleb kui lööki
mis praktiliselt kohe vaibub. Kui aga
valjuhäädi pärast tegeliku löögi lõppu veel
veidi edasi löriseb, on paha. Siis ei ole
valjuhääldi poolt tekitatud heli võimendi
kontrolli all. See võib olla nii võimendi kui
kõlari viga.
- detailed - detailne... Mõiste mida on
väga kerge segi ajada kõrgete helide rohkusega.
Ka mina ajasin omal ajal. Lihtsalt lahti
seletatuna võiks rääkida sellest, kui palju
nüansse muusikast korraga kuulda on. Kui
rääkida kõrgetest helidest, näiteks
taldrikutest, siis halvem äärmus on, kui kuulda
on vaid umbmäärane "tsahh" ükskõik
kui tugev see on. Paremal juhul omandab see
tsahh, taldrikule omase metalse heliseva
kõla. Veel parem on, kui sellest taldriku
helinast eraldub see kõlks kui trummipulk
taldrikut puudutas. Veel parem, kui hakkab välja
kostma see, kuidas taldriku helina kõla
kõikudes õrnalt kõigub. Veel parem kui on
kuulda kui metalse pintsliga (tunnsitan et ei tea
selle jupstüki nimetust muusikutel) taldrikule
lüües eralduvad pintsli traatide taldriku
puudutused õrna metalse krabinana lisaks
taldriku helinale. Jnejne. Kuulates on halvemal
juhul võimalik ülist pilti võrrelda uduse ja
"sahiseva" televiisoripildiga, heal
juhul aga hästi puhta, terava, puhaste
värvidega pildiga. Ühel puhul on näitleja
näoilmed selgelt näha, teisel juhul on vaevalt
näha, et jalutab vasakult paremale. Muusikas
jõuab kergelt kätte ka see, kui hakkab tajuma,
et milline näoilme lauljal on. Naeratav, nukker,
tõsine. Inimese hääle kõla nimelt natuke
muutub näoilmest tulenevalt. Kehvema tehnikaga
kuuleme me vaid seda, mis nooti ta parasjagu
laulab, kas väristab häält ja heal juhul
eristame ka sõnad, mida ta laulab.
|
