Kodune ajaviitetehnikaKuna selle teema all on hetkel vaid üks jutt (neid tuleb äärmiselt suure tõenäosusega kohevarsti juurde, ja tõenäoliselt ka sektsioone, kuid seda hiljem -- kõigepealt tahan neid kahte teemat korralikult täita), siis jääb seisukord sedapuhku ära. Olgu aga järgnev bulletiga lõik vihjeks sellest, et kunagi saab see index.html olema hoopis sisukord.
Mõtteid HiFi teemadelKõigil meil on tänapäeval mingid riistad mis on võimelised muusikat tekitama. Mõnedel on kitarrid või suupillid, mõnedel on väikesed plastmassist sangaga karbid, mõnedel on suured, punasest puust käsitööna ja kullatud esipaneelide ja hõõguvate lampidega, tube täitvad konglomeraadid. Mõned räägivad kvaliteedist, mõned kuulavad kvaliteetset muusikat, mõnede autod tümpsuvad saja meetri taha. Mõned räägivad sellest, et neile kvaliteet tegelikult üldse korda ei lähe, samas kurdavad, et kõva muusika paneb pea valutama. Kõike seda kõrvalt vaadates hakkab mul südamest kahju, kui palju asju on inimesed suutnud sellel teemal vääriti mõista. Samuti on kahju sellest, kui väike osa rahvast omab kõigevähematki aimu sellest, misasi on kvaliteetne muusika. Üldjoontes võib öelda, et need vähesed piirduvadki nendega, kes sedasamust muusikat ise teevad või kunagi teinud on. Pluss siis veel mõned üksikud fanaatikud. Sellest on kahju, eriti nähes seda, et sugugi kõikides riikides see nii ei ole. Hea on näiteks vaadata, kui palju erineb kodudesse müüdava muusikatehnika turg meie omast Inglismaal. Kusjuures kõige fantastilisem on selle juures see, vaatamata sealsele elatustasemele, saab neil seal tõeliselt hästi kõlava koduse muusikasüsteemi kokku oluliselt odavamalt kui meil. Ja ainus vahe nende ja meie vahel on selles, et nende publik on valiv, aru saanud sellest, kuidas kvaliteetne muusika kõlab. Nii hästi on aru saanud, et suur osa meie turul palju nähtud nimesid ei suuda Inglismaa turul üldse midagi müüa. Teised jälle teevad Inglismaa turu jaoks spetsiaalselt toodetud tehnikat. Ja muu pahna müüvad muudes riikides maha. Ajalugu - Siinset kirjatükki alustaksin pikema jutustusega minu kui algaja audiofiili kasvamise ajaloost. Loodan, et see aitab mõnevõrra arusaadavamalt esitada mõningaid seisukohti, mida ma allpool ka konkreetsemalt välja öelda kavatsen. Kes ei viitsi ajaloolisi heietusi lugeda, jätku see peatükk vahele. Mis see siis on, mis Inglismaal teisiti on kui meil? Neil ei aja inimesed niimoodi haiglaslikult müdisevat bassi taga nagu meil ja suur hulk rahvast saab aru, et kvaliteetset muusikat ei erista läbust mitte mürtsu ja sisisevate kõrgete tugevus, vaid... heli puhtus. Ühe kohta võib öelda puhas, mahe, selge, kerge kuulata, ei hakka kõrvadele (ka siis mitte kui kõvaks keerata), teine on must, kalk, hägune, väsitav ja hakkab küll kõrvadele. Kui vaadata inglaste tuntuimale HiFi teemalisele ajakirjale, siis räägitakse suhteliselt väga vähe sellest, kui vähe või palju ühed või teised riistad basse ja sisinaid mängivad. Selle asemel räägitakse hoopis heli "suurusest", puhtusest, detailsusest, sügavusest, selgusest ja paljust muust. Täielik vastand sellele, et tänavat mööda läheneb auto. Kõigepealt hakkab tuhmilt kostma "tümp, tümp, tümp". Siis "THUMP, THUMP, THUMP", siis hakkab kostma mootorimüra, lõpuks hakkab mootorimürast üle kostma ka, et seal sees muusika mängib, siis see kohe pärast auto möödumist vaibub jälle, natukese pärast vaibub ka mootorimüra ja mõni aeg pärast seda kui auto on kurvi taha kadunud, vaibub ka tümpsumine. HiFi? Naaaah. Põhiline vahe nagu selles ongi, aga sellest kuulajate poolsest lähenemise erinevusest tuleneb tervesugune hulk erinevusi müüjatepoolses suhtumises ostjasse, sellesse, millist kaupa maale tuuakse ja palju muud. Neil seal on normaalne, et inimesel lastakse kuulamiseks sobivas ruumis endale soovitud komplekti tervikuna kohapeal kuulata või kui näiteks vähegi korralikke kõlareid osta, siis antakse kindlalt võimalus neid oma koduses kontekstis kuulata. Meil lähed poodi, mürases ja akustiliselt täiesti idiootses keskkonnas keeratakse bassinupp ja kõrged põhja, keeratakse helitugevust peale, nenditakse et näed, tümpsub küll. Ok, ma saan aru, et suur osa probleemidest taandub meie suhtelisele vaesusele. Teine osa jamast on muidugi selles, et meie ostjad ei teagi, et ka paremini on võimalik. Inglismaal on poodides ja ka neist sõltumatud diilerid. Diiler selle sõna parimas tähenduses. Inimene, kellele sa räägid, mis sul olemas on, millises ruumis sa elad, milline on sinu muusikaline maitse, mida sa oma helitehnikast loodad saada ja sa võid usaldada diilerit, selles, et ta pakub sulle sellist lahendust, mis sinu soove kõige paremini täidab. Meil siin ei tea need diilerid, keda mina näinud olen, küll peaaegu mitte midagi. Kui üksikud harvaesinevad fanaatikud välja arvata. Aga need ei tegele harilikult tegeliku müügiga ja klientidega suhtlemisega. Meie praegune diilerikultuur on täpselt selline, et küsitakse inimeselt palju tal raha on ja siis otsitakse riiulilt tükk, mis sellele hinnale vastaks. Kui hästi läheb, siis ostja teab, et ta tahab CD-mängijat. Järgnevalt tehakse ostjale selgeks, et konkreetne tükk (täpselt selle hinnaga mida ostja on nõus välja käima) on hirmus hea ja kindlasti tuleb osta. Inglismaal on aga loodusliku valiku toimel pinnale jäänud vaid need diilerid, kelle kliendid on saadud kaubaga hiljem rahule jäänud ja soovitavad diilerit veelgi. Aastakümnete vältel on tulemuseks viisakad, kliendi huvidest lähtuvad, tasemel diilerid. Minu ristikäigu eesmärk on natukenegi ostjat harida. Et see ehk kiirendab selle loodusliku valiku toimumist ja kiirendab mõistlike diilerite arenemist ja pinnale tõusmist. Loomulikult ei kavatse ma piirduda ainuüksi paatost täis emotsionaalse jutuga, vaid tuua praktilisi näiteid, kuidas mingisuguse rahaga korralikku häält tuppa saab. Ja kust. Siinkohal kulub ilmselt märkida, et ma ei ole ühegi firma poolt kinni makstud. Ja ei kavatse ka kelleltki "reklaamitasusid" või "vahendustasusid" vastu võtta. Põhjus, miks ma kõike seda üldse kirjutan, on see, et helitehnika näol on tegu minu isikliku fanatismiga. Ja kuna paljud minu tutvusringkonnast nagunii käivad minu käest küsimas, mida mingis kontekstis on mõtet osta, siis olen tegutsenud omalaadi konsultandi-diilerina, kes ei võta vahendustasu muudmoodi, kui et tahan pärast ostmist riistu enda juures katsetada. Nii 2 päeva. Et saaks asjast mingi mulje kätte. Et siis oskaks hiljem teistele paremini soovitada. Ja siin web-i peal teadja inimese loorbereid lõigata. :-) Niisiis saab minu kodulehekülje pealt hargnema mitmesuguseid võrdlustestide hinnanguid, arvamusi ja soovitusi igale maitsele ja igaks elujuhtumiks. Tegelikult, mitte igale maitsele. Mõnedele maitsetele. |
(c) 1996, 1997 Sulo
Kallas ja Goodwin. All Rights Reserved. Viimased
uuendused 19-04-1997 23:26. |