Ulmefilmide dekoratsioonidest tuttav kujundikeel - läikiv, helendav, libe, viimistletud - on omane kaalukale osale klaasikunstist. See on kunst, mille sisulist külge iseloomustavad märksõnad Utoopia, Science Fiction, Valgus ja Valgustus, Sfääride muusika. Optika. Silm/klaaskeha, aken, lääts, prisma, filter, katseklaas, preparaat... Klaas kui nägemisinstrument tõe teenistuses - või tõde moonutav kõverpeegel. Nägemismälu jäädvustamise tööriistad: objektiiv, filter, dagerrotüüp... Edisoni elektripirn, optiline kaabel... valgus kui nägemise (teadmise) eeltingimus ning kunst kui üks nägemisviis.

Läbipaistvus otseses tähenduses viitab mentaalsele läbipaistvusele, varjamatusele, avalikustamisele. Usk progressi on aksioom nii 20 saj alguses kui esimeste kosmoselendude ajastul. Leidub autoreid, kelle puhul kaob üldse piir teaduse ja kunsti vahel, s.t. kelle looming on ka insenerik u n s t i seisukohast uuenduslik meistriteos, (Carpenter, Pepper, Starosielski), või need, kelle huviobjektiks on klaasi kui aine struktuur ja sellest tulenev käitumine (Harned). Teisalt kunst kui hoiatus progressi destruktiivsete aspektide eest - vahel balansseerib kunstnik vaimustuse ja hirmu piiril (Meitner, Laramée). >>>