Esteetika ja tähendus klaasikunstis
Magistritöö, Merle Hiis 2002

3. Futurism
<<< tagasi

3.2. MODERNISMI LÕPP JA NAASMINE

20 saj II poolel satub klaasarhitektuur kontseptuaalsesse paigalseisu; olnud kunagi uue, optimistliku maailmavaate sünonüümiks, seostuvad klaasiga nüüd märksa negatiivsemad assotsiatsioonid energia ja loodusvarade raiskamine majanduskasvu nimel, tehnokraatia, vaimne tühjus, elukeskkonna igavus. A.Sky kureeritud näitus "People in Glass Houses" (1995) võtab kokku läbikäidud tee ja otsib uusi nägemusi klaasi rollist keskkonnas. Esitatud projektidest aimub kohati pigem düstoopia kui utoopia: Diller & Scofidio "Slow House" vaatleb tänapäeva inimest kui parandamatut ekshibitsionisti; kellel jälitusluulusid asendab äraspidi paranoia - "hirm, et keegi ei vaata". Klaasseinte taga etendavad inimesed oma elusid, kineskoop on piiluauguks teistesse etendatud eludesse.<84>

A. van Rangelrooij: Twinnings Center, Eindhoven. Fototrükk fassaadil. 2000

Buckminster Fulleri nägemused linnu katvaist kuplitest (praeguseks osalt realiseerunud Cornwalli rajatud "Eedeni projekti" kujul) teadvustavad inimese-looduse isolatsiooni ohtu.Kohtab ka positiivsemat hoiakut: tühjade pudelite kasutamine ehitusmaterjalina (Gordon Matta-Clark, Grandma Prisbrey pudeliküla, Heinekeni WoBo-tellis) kui rohelise ideoloogia musternäited, Kristin Jones'i &Andrew Ginzeli visuaalne raamatukogu "Mnemonics" - koolimajja rajatud klaasplokkidest sein, mille iga moodul sisaldab ajalooliselt tähendusrikkaid esemeid - tuleviku jaoks on varuks ka tühje lahtreid; tehnoloogiad, mis võimaldavad radioaktiivseid jäätmeid klaasisulamisse konserveerida. <84>

Tähelepanek: ükski viimatikirjeldatud lahendustest ei paista silma erilise visuaalse efektsusega, "klaasilikkusega" - ons kristallpalee lõplikult out? Näib, et ei: Jean Nouvel'i pilvelõhkuja Tour sans Fin Pariisis (2000) justkui hüppab üle vahepealseist pettumustest-põdemistest ning naaseb "Glaskette" futuristliku optimismi lätteile; pilvedesse hajuv, taeva suunas järjest läbipaistvam torn esindab arhitekti enese sõnul puhast hedonismi - selle otstarve on üllatada, vaimustada ning pakkuda silmarõõmu. <25> Puudub otsene praktiline vajadus - nagu USAs - maapinna kokkuhoiu nimel torne püstitada; eesmärgiks on vaid ilu.

Annemoon Geurts'i monument Eindhoveni noortevangla õuel (200?) esindab optimistlikku masinaesteetikat; hiigelsuurtele klaastahvlitele trükitud hammasrattad ja metallist kandekonstruktsioonid võluvad oma tehnillise perfektsusega. >>>

Annemoon Geurts: monument

<<< avaleht <<< cv <<< klaas <<< foto <<< installatsioon <<< disain <<< tekst