3.4. TEHNOPOEESIA

Eric Starosielski (s.1976) kõrgtehnoloogiline kunst kõneleb yuppie-elulaadi närvesöövast tempost ja intiimsuse vaegusest. Sõber Eric Strattmani patenteeritud Luminglasi (kineetilised valgusefektid klaastahvli vahel) kasutab E. Adamsi poolt "postindustriaalseks romantikuks" ristitud kunstnik (foto- ja videokunsti kõrval) oma isiklike emotsioonide edasiandjana. <6>

"Paslik mälestus" (1997) - seest valgustatud, kumera lõikega klaastahvlid markeerivad naisefiguuri - see on kõledailmeline hi-tech Veenus.

"Oleks ma ometi kurt" (2000): vanast kohvrist valmistatud, külmalt helendav, segipaisatud klaviatuuriga laptop on autori sõnul katse luua kaitstud tsooni, vaikuse nurgakest keset infomüra.

"Cut! Kell 3.01 ja 30 päeva" (2000) dokumenteerib autori kaootilist elustiili - kaamera pildistab kuu aja jooksul tema ja ta girlfriendi voodit.

Andrew Pepper'i meediumiks on hologramm klaasil, kombinatsioonis metalli jm materjalide ning valgusega. Varaseist töödest alates katsetab ta abstraktse (mittekujutava) holograafiaga (Colour Study, 1993)

Pepper on aktiivne ka teoreetikuna, arhiveerib olemasolevat holograafilist kunsti ja püüab (nii sõnades kui tegudes) veenda maailma holograafia kunstikõlblikkuses - samadel põhjustel, nagu seda teevad klaasikunstnikud: holograafial on paljude kriitikute silmis endiselt mustkunsti staatus. >>>