Esteetika ja tähendus klaasikunstis
|
||||||||
3. Futurism | ||||||||
3.6. KUNSTI PIIRID Klaasifüüsika spetsialist Alexandra Navrotsky leiab, et paljud klaasi uurivad teadlased on oma tegevusalale sattunud "esteetilistel põhjustel" - vaimustus materjali ilust saab alguseks sügavamale huvile klaasi struktuuri, omaduste ja käitumise vastu ning vajadusele neid mõista. <59> 1957 tehti Cornelli ülikoolis (NY) haruldane avastus: aastakümneid avamata seisnud kapist leidsid prof. Thomas Eisner ja tema õpilane Roger Payne kollektsiooni klaasist mereloomi (kokku umbes 570 eksemplari). Need ülimalt tõetruud ja detailsed mulaazhid valmistasid ülikooli tellimusel Leopold ja Rudolph Blaschka; samade meistrite klaasist taime- ja loomakollektsioone leidub veel Harvardi Botaanikamuuseumis ja Viini Zooloogiaülikoolis. Loomad olid kujutatud nii täpselt, et Eisner kasutas neid oma raamatu "Loomade kohastumine" (1964) illustreerimiseks. W. Warmus arutleb aastal 2001 probleemi üle, kuidas Blaschkade kollektsiooni tänapäeval määratleda: on see kunst, käsitöö, teadus või kõik kokku. Ta leiab, et Blaschkade töö võlu seisneb just marginaalsuses - "piiripealsuses", mis teeb küsitavaks piiride tõmbamise enese. Warmus märgib ka stiili puudumist mulaazhide juures kui üht nende silmapaistvamat omadust - loodud art nouveau kõrgperioodil, ei ilmuta nad ometi vähimat märki tolle stiili liialdustest. <87> Kontseptuaalseid installatsioone viljelev Allan McCollum lõi aastal 2000 spetsiaalselt Tampa Moodsa Kunsti Muuseumi jaoks teose, mis koosneb 10 000 pate-de-verre tehnikas kunstlikust fulguriidist. (fulguriit - välgulöögist tekkinud klaasistunud liiva toruke). Installatsioonil on otsene seos paikkonna loodusega (Florida keskosa kutsutakse Ameerika äikesepealinnaks) ning klaasi ajalooga: nimelt arvatakse, et Saharast leitud fulguriidid said eeskujuks esimestele Egiptuse ja Süüria klaasnõudele. Töö valmis koostöös Florida Välgu-uuringute Keskusega: algne mudel, millest McCollum valas kõik järgnevad koopiad, sündis laboris tekitatud välgulöögist. <52> Veel üks pilk ajalukku: Tants klaasikatla ümber jätkub tänaseni: A. Navrotsky võrdleb klaasi molekulaarset struktuuri Pariisi tänavavõrguga - iga aatomi lähiümbrus on teatud piirini ennustatav, kaugemal aga kaootiline; sellest tulenevalt on ka klaasi purunemine ennustamatu. <59> Kunstnik Richard Harned illustreerib fakti teosega "Eccentric Vision" (1991) millega ta esitab teooria klaasist kui aine ühest olekust. Suur aiapaviljon/tuumareaktor "toodab klaasi" aatomeid kujutavaist gloobustest, mis ruumi ühel poolel on paigutatud kristallivõrena, teisel amorfse struktuurina. >>> |
Leopold ja Rudolph Blaschka: meduus | |||||||
|